Uudised

Järve kergliiklustee materjalid

21.01.2020 koostasime Liiva Külaseltsi juhatusega avaliku kirja Tallinna kesklinna vanemale ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile. Kirja sisuga saab tutvuda siin: www.liiva.ee/images/documents/avalik-kiri_jarve-terviserada.pdf


Projekti joonistega saab tutvuda siin: joonis 1, joonis 2, joonis 3


Teema leidis kajastust nii Postimehes: https://leht.postimees.ee/6880347/terviseraja-ehitus-algas-puude-mahavotmisega kui ka TV3 Seitsmestes uudistes (alates 10:47): https://play.tv3.ee/seitsmesed-10365890


24.01.2020 saime oma avalikule kirjale vastuse Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt, milles kinnitati, et meie ettepanekud on arvesse võetud ning täiendavalt puid enam ei raiuta: www.liiva.ee/images/documents/jarve-kerliiklustee_kommunaalameti-vastus_2020-01-24.pdf

Järve kergliiklustee projekt Järve kergliiklustee projekt


31. jaanuaril selgus, et meie ettepanekutega ei ole nõus projekti algne tellija Eesti Terviserajad SA. Vähendamaks suulistele selgitustele kuluvat aega, koondame siia mõned meie seisukohad teemade osas, mis arutelude käigus üles on kerkinud. Lihtsustatult on meie ettepanek vahetada omavahel planeeritud asfaldilõigu ja graniitsõelmetega teelõigu asukohad nii, et laiem asfalttee kulgeks olemasoleva kõrgepingeliini kõrvalt ning metsa alla jääks olemasoleva tee laiuses graniitsõelmetest rada. Nii poleks vaja teekoridori laiendamiseks üle 200 männi maha raiuda ning ehituse maksumus oleks odavam.




Vastuväide 1: projekti muutmine muudab tee ohtlikuks, kuna kalded muutuvad, pöörded ei anna välja, emad lapsevankritega ei saa üles, rulluisutajad kukuvad kurvis jne.


Meie seisukoht: kuna mõlemad mahapöörded olemasolevalt teelt on juba valmis ja asfalteeritud, siis ei saa nende kalded enam muutuda. Täiendavaid tõuse juurde ei tule ning rajatava lõigu kaldeid saab muuta vastavalt vajadusele.


Valmis mahapööre 1 Valmis mahapööre 1

Valmis mahapööre 2 Valmis mahapööre 2




Vastuväide 2: kõnealused puud on nagunii väärtusetud, kuivanud, vigastatud, ei saa piisavalt päikest jne.


Meie seisukoht: visuaalselt on tegemist täiesti tavalise männimetsaga. 30% puudest on haljastuslikult olulised, 65% on väheväärtuslikud ja 12 puud on haiged või ohtlikud.


Dendroloog Jaana Tulk on oma haljastuslikus hinnangus tuvastanud 309 haljastuslikku objekti, valdav enamik puudest on harilikud männid.
Haljastuslikult väärtuslik (II väärtusklass) on 1 haljastuslik objekt.
Haljastuslikult olulised (III väärtusklass) on 95 harilikku mändi.
Haljastuslikult väheväärtuslikud (IV väärtusklass) on 201 haljastuslikku objekti.
V väärtusklassi hinnatud puittaimed on 12 harilikku mändi.


Hinnangu järeldustes kirjutab ta: Nagu enamikus Järve metsas, kasvavad ka vaadeldaval alal enamjaolt harilikud männid. Suur osa puid on nooremapoolsed või nooremas keskeas ning kasvavad suhteliselt tihedalt koos. Konkurents on tihe ning enamik puid kasvab allasurutud seisundis mistõttu on enamik hinnatud ka IV väärtusklassi. Kus puid on hõredamalt, on sellevõrra nendel vähematel puudel olnud võimalus ka paremateks kasvutingimusteks – puud on seal tugevamad, suurema võraga ning dekoratiivsed. Alal tuleks eemaldada eelõige ohtlikud V väärtusklassi puud. IV väärtusklassi puittaimed võiks säilitada kõik, mille likvideerimiseks ei ole vajadust.


Lisaks märgib ta: Konkreetselt vaadeldavale alale ei ole mõistlik asendusistutust kavandada (kui, siis vaid Pärnu maanteeäärse jalakäijate tee juurde põõsaste gruppe, nt kibuvits).


Märgistatud puud Märgistatud puud




Vastuväide 3: Ülemiste järve aia kõrval asuvale olemasolevale teele ei saa graniitsõelmetest rada rajada. Puude juured on pinnasest väljas ja vigastatud, puud tuleb igal juhul maha võtta.


Meie seisukoht: olemasolevale aiaäärsele teele sõelmetest kattekihi lisamine ei kahjusta puujuuri. Analoogselt on rajatud üle raudtee asuv Järve terviserada, mis lookleb kenasti puude vahel. Osa praegusest aiaäärsest teest paikneb juba nagunii Ülemiste järve kaitsevalli peal, nii, et selles osas pole vist isegi vaja täiendavaid sõelmeid lisada.


Olemasolev terviserada Olemasolev terviserada

Olemasolev terviserada Olemasolev terviserada


Kui puujuurtele sai peale ehitada valli, mis kaitseb linna Ülemiste järve vee eest, siis küllap saab puujuuri kahjustamata ehitada ka graniitsõelmetest jooksuraja.

Lisaks on ju ka teisel pool Ülemiste järve piiraeda tihe männik. Kui hakata siin korraliku asfalttee rajamiseks pinnast eemaldama, saaksid ju veelgi enam kahjustada ka nende puude juured, mis teisel pool aeda kasvavad ja mida otsene raiumine ei ähvarda.

Olemasolev hooldustee Olemasolev hooldustee




Vastuväide 4: inimesed ei taha kõrgepingeliini läheduses viibida.


Meie seisukoht: kogu ülejäänud kergliiklustee kulgeb kõrgepingeliini kõrval. Graniitsõelmetest rada on ju nagunii kõrgepingeliini kõrvale planeeritud, me lihtsalt vahetaks kaks lähedalasuvat teed omavahel ära ja säästaks sellega üle 200 puu. Kõrgepingeliini lähedust vältida soovijatele säilib võimalus kasutada olemasolevat Järve terviserada teisel pool raudteed või asfaldist kõnniteed Pärnu mnt ääres.


Viljandi mnt kergliiklustee Viljandi mnt kergliiklustee

Vaba ala kõrgepingeliini kõrval Vaba ala kõrgepingeliini kõrval

https://leht.postimees.ee/6880347/terviseraja-ehitus-algas-puude-mahavotmisega

Kettagolfirada Viljandi maanteele

2018.a. septembris ilmus Nõmme Sõnumites info, et uut täismõõdus kettagolfirada planeeritakse koos Kesklinna valitsusega rajada Viljandi mnt ja Ülemiste järve vahelisse metsa. 7. detsembril õnnestus lõpuks ka meil näha detailsemat plaani, kuhu ja millises mõõdus rada planeeritakse. Tegemist on esialgse kavandiga ning see võib läbirääkimiste käigus veel muutuda. Raja algus koos parklaga on hetkel kavandatud Viljandi mnt ja Valdeku tn ristmikule ning rada paikneks siis kõrgepinge liinidest järve poole, Pärnu mnt suunas, umbes sellisel alal:

Esialgne rajaplaan näeks välja selline:

Täismõõdus rajaplaani saate alla laadida siit.

Kohalike elanike jaoks on kindlasti üks murekoht parkimine. Hetkel puudub info kui suur parkla on kavas rajada. Küsimusele, kas kaaluti ka raja ehitamist Valdeku tn. suunal Viljandi mnt-st kaugemale, Kurna oja suunal, vastati, et sinnapoole laieneda ei saa, kuna seal paikneb maapealne gaasipaigaldis (toru) ning ka mets on seal niipalju tihedam, nii, et seal peaks hakkama metsa harvendama.

Linnaosa uudisnupu leiab siit: https://tallinn.ee/est/nomme/Uudis-Kettagolfivaljak-kolib-Nommelt-Kesklinna

Esmane teada Nõmme Sõnumites: https://issuu.com/nommelinnaosa/docs/ns_18_121018_web/4

Kalmistu tee 4a

Ebaõigete andmete ümberlükkamine ja paranduse avaldamine vastavalt VÕS § 1047 lg 4:

Käesolevaga lükkab Liiva Külaselts ümber väite nagu oleks Osaühingu K-Kinnisvarahaldus ja Osaühingu Külminaator näol tegemist petistega. Samuti ei ole meie uue naabri, Kalmistu tee 4a omaniku ja elaniku, Richard Kukkur'i näol tegemist petisega - tegemist on lugupeetud ettevõtjaga, kes on ehitanud nimetatud aadressile isiklikuks tarbeks üksikelamu, millele taotletakse ka elamu sihtpärast kasutamist võimaldav kasutusluba.

Hr. Kukkuri avalike selgitustega antud teemal võib tutvuda siin:

Parkimine Kalmistu teel

Eile paigaldati Kalmistu teele Pedaja tänava ja Viljandi maantee vahelisele alale parkimist keelavad liiklusmärgid. Mitte, et enne oleks muru peale parkimine lubatud olnud, lihtsalt nüüd on see siis plekist ja punaseks tehtud.

Kohvik Mimosa külalised võivad oma auto parkida kohviku poole vastu kõnnitee äärekivi, eeldusel, et kohviku parklas pole ühtegi vaba parkimiskohta. Palume kõigil kohviku külalistel jälgida, et teie auto ei jääks seisma mõne värava ette ning oleks piisavalt kaugel Viljandi maantee ristmikust ega takistaks seal liiklevaid autosid.

Viljandi mnt - Kalmistu tee ristmik.

Liiva jaama raudteeülekäigu ehitus algas!

8. septembril 2015 algas Liiva raudteejaama ülekäigu ehitus. Aitäh Edelaraudtee Infrastruktuuri AS ja Tallinna Kommunaalamet!

08.09.2015

14.09.2015 - hunnikutest on moodustunud tee.

18.09.2015 - puittee on paigas

22.09.2015 - äärekivid on paigas.

24.09.2015 - freesasfalt on maas.